18.04.07 - Roheline vesi, merero´o´vlid ja o´ine dessant Puno´sse

Uus p2ev sadamalinnas Puno´s. Varajane 2ratus, 06:15, et 6igel vara j2rvega tutvust teha ( Titicaca). Ronisime siis randa paati hankima. Plaanisime mitte terveks p22vaks j22da ja mingi 17.00 paiku tagasi olla, et veidi linna kah veel n2ha... Plaanisime;)

R%anda j6udes ymbritses meid kohe kaptenite hord, kes iga yks oma laeva kiitis ja meid reisile kutsus. Valisime siis veidi suurema aluse, kauplesime veidi hinda alla, saime edasi tagasi pileti u. 8.5$ eest. Kobisime siis laevalaele ja meile o´eldi, et 10min. p2rast stardime. LAeva kobis veel paras patsahkam kohalikke oma kaubaga: tekid, munad, madratsid, u. 100l kottidega makarone ( seda nimetatakse siis s22stumakaronideks;))ja paar ballooni gaasi, ehh... me juba m6tlesime, et kunas meie juurde laeva laele paar lehma ja minibuss pannakse!:D Saime hoopis meile lisaks 2 gringot, hollandlase ja sakslase.

20min. hiljem sai kysitud kaptenilt, et no kuule, 10min? Si señjor, ten minits!:D L6puks hakkasime siiski liikuma.

Titicaca j2rv - esmapilgulei j2tnud mingit muljet, kuna kogu sadamas olev vesi oli kaetud rohelise vaibaga - lemled. Paat kogus veidi kiirust ja l6ikas sellesse rohelisse suppi peene l6he, teel sadamast v2lja...

Esimene sihtkoht oli Titicaca ujuvad roo-saared. Veidi vuramist ja kohal me olimegi. Saar, mis saar!:D Pilliroost ja ujub kah veel!:) Sai veidi ringi tatsatud ja uudistatud seda saareelu ( u. 20x30m saar). 3-4 maja, l6kkease, punt latris olevaid merisigu, volksav must kass, kohalikud asjatamas-kudumas-so´o´mas-voolimas... Ja ylimodernsed p2ikesepatareid, Made In Japan, akude t2itmiseks:) Milline kontrast! Mis veel meelde j2i, oli see v2rske mee l6hn, v6imalik , et pilliroost, kohalikud igatahes j2rvel mesilasi ei pidanud:) Siis kupatati meid laevale tagasi ja j2rgmine peatus, Taquile saar, u. 2.5h s6itu.P2ike siras otse lagip2he, omajagu oli tuult, niiet, palav ei olnud... j2rv kogus sygavust ning rohekas vesi muutus aina sinisemaks. P2iksekreemi kulus usinalt ja siis sai asutud ymbrust nautima. Meie tshikid t6mbasid end kui kassid kohe kerra laevalael --> kohalike kaupade - tekkide, pilliroo ja muude kompsude otsas ning lasid silma looja. Veidi aega sai s6idetud, kui selline vanataatmo´o´da redelit yles roins ja vudinal meie tshikkide juurde sammus ja kukkus yhte pampu nende alt 2ra sikutama:D Meil ylej22nud kahe gringoga oli seda kani l6bus vaadata!:D Noh, l6puks tuli v2lja, et onul olid pambus munad!:D Eh, ei tea, kas ta kartis, et meie preilid nendest munadest tibud v2lja hauvad v6i lihtsalt 2ra purustavad:)
M6nda aega kestis reis ilma vahejuhtumiteta, kui 1 hetk avastasime, et meie laevuke oli v6tnud suuna teisele, mitte-just-nii-liikuvale-laevukesele. L2hemale j6udes selgus, et mingi teise turiste vedava aluse mootor oli k2ed puusa visanud ja keeldus edasi to´o´tamast. Meil seal laevalael, koos hollandlase ja sakslasega, tekkis kohe plaan, et kapuutsid p2he , sallid n2oette ja..." Piraadid! Raha ja v22rtesemed siia!":D Aga matsime plaani maha, kuna 50% neist teise laeva gringodest oleks infarkti saanud, allesj22nutest oleks veel ehk pooled minestanud ja need allesj22nud poleks k2ike seda kola meile j6udnud loopida... seega, m6ni teine kord;) V6tsime siis j2rveh2dalised oma paadile ja reis j2tkus saare suunas. Too teine laev lykkas aerud v2lja ja pladistas l2hema kalda poole minema:)

Silmapiiril olev saar aina suurenes, kui l6puks j6udsimegi sadamasse. Kapten seletas, et si, si, teine sadam, seal poole, n2ete kyll... nooh, meie vaatasime, et on jah, saare teise tipu juures mingi sadam, ja et kyll meid siis sealt peale v6etakse... Kobisime laevalt maha ja asusime saarega tutvuma, aega oli ligi 3h paadi v2ljumiseni, niiet, kiiret meil polnud.

Saar ise... nagu oleks 200.a. tagasi astunud ajas... hariti k2sitsi p6ldu, veeti seljas maisi, kani algelised majad, kitsed, lambad... ning 1 el pueblo:) ... ja see vaade seal saarel... tumesinine vesi ymbritsemas igast ilmakaarest, p2ike sillerdamas nii eredalt, et palja silmaga ei saa vaadatagi... ja kaugel eemal, yle sinetava avaruse on n2ha k6rged lumised kaljud.
Retk ise mo´o´da saart oli kani keeruline, yles alla, mo´o´da kaljusid... 6nneks oli meil veel ligi 1h varuks, kui saare kaugemasse tippu j6udsime. Meid ootas ees sinise veega laguun, hele liiv ja p2ike... Koorisime siis jalad paljaks ja Titicaca j2rve vette jalgupidi... 8C veesoojus... tyrkiis-sinine vesi, suht k6rged lained, laulev liiv kaldal... jahe tuul kaugelt m2gedelt... Lihtsalt seisin pahkluudeni vees, ja vaatasin, ja vaatasin... lained loksusid vastu jalgu... ja varsti ei olnudki enam nii kylm ja see lummav pilt haaras endasse... Pyydsime k6ike seda ka j22dvustada. Siis oli aeg sinna sadamakohta minna, kuhu meid oli suunatud. Veidi ronimist ja kohal me olimegi, 3 paati oli seal juba ees ankrus ja j2ime ootama... aega oli veel kokkulepitud ajani u.30min.

... 40min. hiljem... kahtlus ja v2ike 2revus hinges, et krt, miski on m2da, ja nii see asi ei klapi kuidagi... ronisime siis k6rgema tipu otsa, et vaadata, et ega teistpoolt saart laev ei tule... no... mida pole, see on laev, mis meid peale v6taks... V6tsime k6ik oma asjad, ja kuri tunne sees n2rimas, et midagi on viltu, alustasime oma elu retke tagasi El Pueblosse, et uurida, mis krt toimub.

Tagasironimine sinna kylla oli 3x hullem, kui sinna saare otsa j6udmine. Enamus ajast oli t6us ja vahepeal oli tunne, et krt, kopsud hyppavad kohe rinnust v2lja... Seisime siis El Pueblo serval ja vaatasime alla kaldale... 2 sadamat... kummasegi on selline 300m suht pystloodis laskumist... et viska v6i mynti, kummasse minna... 6nneks saime yhel kohalikul natist kinni ja seletas midagi, et, si si, see 6ige sadam all, ... si, si, laevad Puno´sse ( sinna kus me o´o´bisime), si, si, t2na rohekm enam ei l2he laevu... si, si... Meie siis, et OOT MIDA??? Et kus see laev on mis meid pidi peale v6tma, tema kehitas 6lgu... ja me kobisime siis koos hollandlasega alla, kuna preilid ja sakslane olid l2inud mujalt uudistama, et mis ja kus ja kuidas... P2rast kani raju ronimist allapoole, siiski mo´o´da treppe, kus meil poole maapeal tulid vastu inimesed samade kompsudega, mis olid meid siia toonud laeval olnud, j6udsime alla sadamasse, ja nentisime fakti, et t2na rohkem ei l2he laevu Puno´sse... V6i kui siis 22rmisel juhul miski kohalik viskaks meid suht yyratu summa eest 2ra... Keel vestipeal suurest rahmeldamisest istusime siis sinna alla sadamasse maha ja tegime plaane kuidas siin saarel o´o´bida... Oli n2ha ka meie preilisid kes alustasid laskumist sadamasse ja varsti saime neid teavitada meie olukorrast, et kas maksame end ogaraks ja laseme m2nel kohalikul end 2ra visata v6i ootame homset laeva Puno´sse... Kui m2rkasime, et miskid suht turisti sarnased inimesed voorisid kah meie juurde sadamasse ja asusid yhte laeva mehitama... meie kohe, et L2hete Puno´sse ?? jah... Kas meid saaksite peale v6tta, 5 inimest... Veidi l2bir22kimisi kapteniga... Jah... YESSSS!!!:D p22stetud:D Nad oleks juba ligi 1h tagasi 2ra l2inud, aga nad veel l6unatasid siin saarel ja 1 nende pereliige ei olnud eriti kiire ronija, seega, meil vedas loomamoodi, et nende inimeste otsa komistasime!:D Ainuke mure oli meil see, et meie grupi 1 liige, saksa poiss oli kadunud... Ja kuna 2hvardas pimedaks minna suht varsti, siis laeva kapten ei soovinud enam passida ja asusime teele... me veel palusime, et 5-10min ootaks... aga ei... Kui laev oli kaldast u. 15m juba lahti, n2gime, mismoodi see saksa poiss oli trepi tipus kyla l2hedal ja meile lehvitas ja vilistas... aga laeva rool polnud meie v6imuses... mainisime veel kaptenile, et ta ju juba tuleb alla... aga ei... laev j2tkas suunda ava vee suunas... kui yhte2kki, tehti 180 kraadi po´o´re ja v6tsime suuna tagasi sadamale!:D Tuli v2lja, et selle perekonna ema, kes oli selle paadi rentinud, andis karmi k2su, et ei, seda venda ei saa yksi kuskile maha j2tta, ja paat l2ks ja v6ttis tolle suurest p22semisr66must ogara sakslase peale!:D

Grupp j2lle koos, asusime tagasireisile Puno´sse... Kuna oldi graafikust maas u. 1.5-2h, siis j2ime loomulikult pimeda peale... aga n2gime yhe v6rratu p2ikseloojangu ja imelised vaated j2rvele ses v2rvide m2ngus... Tegime tutvust selle perekonnaga, kes selle laeva oli rentinud, ja reis sujus meeldivas seltskonnas sinnani, kuni nemad oma hotelli juures maha l2ksid... Eelnevalt oli juba u.1h pimedas, ilma igasuguste tuledeta, radari v6i muu abivahendita s6idetud!:D Ja kapten lubas meid meie sadamas maha panna ja alustasime pimedas kobamist meie sadama poole... kui poolel maal sinna, mingist rohuv2ljast l2bi s6itsime ja laeva vint j2i kinni... mootor suri v2lja ja peale pikka pusimist saadi vint uuesti rohust vabaks, aga mootor ei k2ivitunud enam... ehh, meil oli juba selline kuratlik irve n2ol, et MIS VEEL SAAB VUSSI MINNA!:D M6nda aega jahutamist, ja juhtmetega mo´llamist n2itasin kaptenile lambiga valgust, kui see masina kallal madistas, puhus ja kopsis, kuni VIIMAKS asi to´o´le hakkas!:D V6ite ette kujutada neid v6idur66msaid h6ikeid seal laevas!:D Laeva mootori vaikse podina saatel kulgesime kani aeglaselt meie suht pimeda sadama poole, kuni viimaks visati no´o´rid ja... KOHAL! Kuradima hea oli vahelduseks kindlat maismaad jalge all omada:)

Otsustasime oma uute tuttavatega, et kurat, nii seda asja j2tta ei saa ja suurt mereseiklust ja imelist p22semist tuleb korraliku 6htuso´o´gi ja veidi napsuga t2histada:)

Korralik so´o´gikoht leitud, road tellitud, ja esimene toost o´ldud... uhh, kyll oli hea tunne tagasi olla :) Paistis, et meie saksa poisil kohe mitte ei vedanud, kuna oleks 22repealt maha j22nud laevast, siis toidu sai ta kah viimasena, kuna tema pizza unustati 2ra:D Ja veidi hiljem 6htu-hilja, kaotas ta oma hosteli v6tme 2x 2ra:D Esimesel korral leidsin mina selle juhuslikult... a teisel korral... kadunuks ta j2igi... Lohutasime siis teda, et pole hullu, kyll sa hakkama saad, et neil kindasti m6ned lisav6tmed olemas... aga ta kani pabistas, ja ei j22nudki edasi meiega rummi ja koolat libistama kohaliku linna yhele v2ljakule:) AStusime veel yhest kohalikust pubist l2bi, mis ei olnud suurem asi, ja kobisime oma hostelisse v2sinute, kuid 6ndsatena p22semise yle, tuttu...

PS! J2rmine sissekanne tuleb u. 5 p22va p2rast, hetkel on 23.04, ja me kaome tsivilisatsioonist k6rbesse, niiet, j2llekirjutamiseni;)